Õhksoojuspumba valik on tähtis töö

märts 11, 2019 by

airwave in Õhk-õhk soojuspumbad

Õhk-õhk-tüüpi soojuspumpade müük sai tuule tiibadesse eelmise majandusbuumi ajal. Viimase 10 aasta jooksul on Eestis müüdud ning paigaldatud ligi 50 000 õhk-õhk-tüüpi soojuspumpa. Soojuspumpadest on kujunenud arvestatav kütteliik ning paljude uusehitiste populaarseim küttelahendus.

Soojuspumpade müügi algusaastatel oli esimeste põhjala turu vajadustele kohandatud õhk-õhk-tüüpi soojuspumpade tunnuseks elektriline põhjasoojenduskaabel, mis lisati välisseadmele kas paigalduse käigus või maaletooja laos. Seadmete tootjapoolne garanteeritud töövahemik oli tol ajal kuni –15 °C, mida pärast põhjasoojenduskaabliga modifitseerimist langetati maaletooja vastutusel kuni –25 °C. Kõige menukamad seadmed olid 9 kW küttevõimsusega mudelid, mis pärast ErP miinimumenergiatõhususe nõuete kehtestamist 2013. aastal turult sootuks kadusid, kuna ei vastanud uutele nõuetele. Kümme aastat hiljem on olukord õhk-õhk-tüüpi soojuspumpade turul stabiliseerunud. Inimeste teadlikkus soojuspumpade alal on tõusnud ning pea igal tootjal on ametlik versioon põhjamaa soojuspumbast olemas ning seadmeid disainitakse ja testitakse kuni välistemperatuurini –25 °C. Ükski endast lugupidav ettevõte ei ürita enam –15 °C mudelit soojuspumba pähe müüa ning ka eelmise buumi aja õnneotsijad, kes tavalist on/off-konditsioneeri kergeusklikule ostjale soojuspumbana esitlesid, on turult kadunud. Siiski tasub ka 10 aastat hiljem erinevaid pakkumisi võrreldes olla ettevaatlik, sest paraku esineb andmetega manipuleerimist ning tarbijate eksitamist tänaseni.

Kümme aastat hiljem on olukord õhk-õhk-tüüpi soojuspumpade turul stabiliseerunud. Inimeste teadlikkus soojuspumpade alal on tõusnud ning pea igal tootjal on ametlik versioon põhjamaa soojuspumbast olemas ning seadmeid disainitakse ja testitakse kuni välistemperatuurini –25 °C

Kolm tuntud tarbijalõksu

1) OEM-kaubamärgid

Tänapäeval ei ole mingi kunst tellida Hiinast konteineritäis soojuspumpasid ja märgistada neid enda väljamõeldud nimega. Üldjuhul kaasneb sellega ka aktiivne turundus, uhked reklaammaterjalid, suured lubadused toote kvaliteedi ja efektiivsuse kohta. Eesti turul liiguvad OEM-tooted, mis on justkui toodetud spetsiaalse Jaapani tehnoloogia järgi ning mille mudelinimetused on äravahetamiseni sarnased Jaapani omadega. Reaalsus on aga, et nendel mudelitel ei ole peale nimetuse midagi ühist laitmatu ajalooga bränditoodetega. Väljamõeldud kaubamärk võib vabalt olla registreeritud hoopis USA kiirtee-äärsesse poekesse.

OEM-toodete puhul ei ole põhiline oht nende Hiina päritolul, vaid reklaammaterjalides esitatud andmetel. Nii näiteks esitatakse hooajalise efektiivsuse näitaja (SCOP) sageli mitte keskmise (kohustuslik), vaid soojema kliima kohta ilma vastava märgistuseta. Eesti paikneb külmas tsoonis ja seetõttu viib selline andmetega manipuleerimine tarbijate eksitamiseni. Kui võrrelda OEM-toote reklaamprospektis esitatud tehnilisi näitajaid n-ö päristootja omadega, siis võib kergesti leida erinevusi nii seadmete tarbimisvõimsuses, müranäitajates, garanteeritud töövahemikus jne.

Soovitused

Seadmete valikul on mõistlik eelistada tuntud kaubamärke, kes toodavad ning turustavad seadmeid oma nime all ning kelle toodangu on sertifitseerinud sõltumatu labor (nt Eurovent).
OEM-kaubamärgi puhul tehke kindlaks, milline tehas on selle seadme tootnud, ning võimalusel võrrelge tehnilisi andmeid. Vastuolude ilmnemisel küsige müüjalt selgitust.
Sesoonse tõhususnäitaja SCOP võrdlemisel tehke kindlaks, et võrreldavate andmete lähtetingimused on samad. Tootjatel on kohustus näidata andmeid keskmise kliima kohta (andmed külma ja sooja kliima kohta on vabatahtlikud). Kui on antud ainult üks SCOP väärtus, siis peab see olema antud keskmise kliima kohta, vastasel juhul on see tarbijale eksitav.

2) Minimaalne lubatud välistemperatuur

Viimastel aastatel on sagenenud reklaamikampaaniad, kus põhilise müügiargumendina tuuakse välja minimaalne välistemperatuur, millega õhksoojuspump töötab. Nii leiamegi pakkumistest seadmeid, mille minimaalne töötemperatuur on –25 °C, –27 °C, –30 °C ning isegi –35 °C. Kes pakub rohkem? Kuigi Eestis on küttesüsteemide projekteerimisel kasutatav arvutuslik välisõhu temperatuur üldjuhul –22 °C, siis nii mõnelegi tavatarbijale võib jääda mulje, et madalama töötemperatuuriga seade on talvel parem. Tarbija jaoks on oluline eristada, kas reklaamis välja toodud miinimumtemperatuur põhineb tehase ametlikel andmetel või on tegemist pelgalt maaletooja lubadusega. Seda on lihtne kindlaks teha, kasutades Google’i otsingut või alla laadides tootjatehase ametliku tootekataloogi. Andmete kontrollimisel eelista võimalusel seadmete tehnilisi juhendeid, kuna need on koostatud tootjatehas, ning võimalus, et andmed on maaletooja poolt korrigeeritud, on minimaalne.

Laias laastus ei ole –25 °C ning –30 °C seadmel mingit tehnoloogilist vahet ning –25 °C seade saab madalamal temperatuuril sama hästi hakkama kui –30 °C. See, kuidas üks või teine tootja oma seadmeid positsioneerib, on pigem seadmete tootja päritolust tingitud. Jaapani tootjad on konservatiivsemad. Hiina tootjad, kes vajavad oma toodete esiletoomiseks rohkem müügiargumente, on liberaalsemad. Samuti tuleb meeles pidada ka seda, et vaatamata prospektis toodud välistemperatuurile kehtivad füüsikaseadused kõikidele toodetele ühtemoodi ja soojuspumbaga kütmine madalamal temperatuuril muutub ebaotstarbekaks ning võib vähendada seadme eluiga.

Soovitused

Ärge lähtuge seadmete valikul minimaalsest välisõhutemperatuurist (vahemik ulatub –15 °C kuni –25 °C). Töövahemikust –25 °C allapoole esitamine on pigem reklaamitrikk ega anna seadme ekspluateerimisel mingit eelist.
Veenduge, kas lubatud madalam temperatuur on tehase ametlik või maaletooja lubadus. Kahtluse korral küsige pakkujalt võimsustabelit, kus on näidatud seadmete maksimaalne küttevõimsus erinevatel välistemperatuuridel.
Korralikul tootjal vasturääkivusi tehnilises- ning müügidokumentatsioonis ei esine.

3) Pikem garantii

Sarnaselt auto müügile pakuvad üksikud soojuspumpade maaletoojad oma seadmetele pikemat garantiid kui teised. Samal ajal on tuntumad ning väljakujunenud turuosaga pakkujad garantiitingimuste osas endiselt üsna konservatiivsed.

Oluline on meeles pidada, et tänapäeva tootmistehnoloogia juures on toodete kvaliteet väga kõrge. Suuremates tehastes läbivad seadmed enne tootmisliinilt lahkumist mitmeid katseid ning pisimagi kõrvalekalde puhul saadetakse seadmed tagasi kontrolli. Selle tulemusena on praagiprotsent pea olematu ja rikkeid seadme töös esineb harva. Põhilised probleemid, mis võivad kasutamisel tekkida, on reeglina tingitud ebakvaliteetsest paigaldusest või voolukõikumistest. Ükski tootja ei kompenseeri sellest tingitud kahjusid ja vastutus jääb reeglina paigaldaja või ostja kanda. Pikem garantii justkui annab selles osas julgust, kuid tuleb olla äärmiselt tähelepanelik garantii sisu osas. Milliste kahjude eest see kaitseb ja milliseid lisakulusid nõuab? Kas pikem garantii on tehase poolt või paigaldaja lubadus? Kas pikema garantii saamiseks on kliendile pandud rahaline lisakohustus (nt sõlmida korraline hooldusleping vms)? Kas paigaldajafirma poolt töödele antud garantii kehtib ka siis, kui ettevõte on kindlustusperioodi jooksul pankrotti läinud? Selliseid juhtumeid on Eestis küllalt.

Soovitused

Veenduge, kas pikem garantii on tootja või maaletooja poolt.
Arvutage kokku lisagarantii kulu ning liitke see seadme ostumaksumusele.
Kui hoonel/korteril on kodukindlustus, siis laieneb see üldjuhul ka soojuspumbale.
Garantiiperioodi pikkusest on oluliselt tähtsam seadme nõuetekohane paigaldus ja paigaldusfirma taust (firma vanus, tasutud maksud, töötajate arv, MTR-registreeringud, tegevusload jms).

On aeg oma õhksoojuspump välja vahetada

On teada-tuntud tõde, et kõik tootjad pidevalt arendavad ja täiustavad oma tooteid. Eri valdkondades on tootetsükkel eri pikkusega ja soojuspumpade valdkonnas võib öelda, et suuremad muudatused tulevad keskmiselt iga viie aasta tagant. 2017. aasta on märgilise tähtsusega, sest pea kõik soojuspumpade tootjad on välja tulnud uute lipulaevadega. Tänapäeva soojuspumbatrendid on kahtlemata uus külmaaine R32, põhjasoojenduskaablita soojuspumba välisseade ning võimalus juhtida soojuspumpa nutitelefoni teel. Mõistagi on uued pumbad läinud vaiksemaks ja veelgi efektiivsemaks ning pakuvad tarbijatele suuremat mugavust kui nende 10 aasta vanused eelkäijad.

Tänapäeva soojuspump kasutab R32-külmaainet

R32 on uus külmaaine, mis on oluliselt keskkonnasõbralikum ning on tervelt kolm korda väiksema GWP (globaalse soojenemise potentsiaal, ingl Global Warming Potential) arvuga. Tänu uuele külmaainele suudetakse vähendada külmaaine kogust süsteemis ja tõsta seadmete efektiivsust. Kuigi seni kasutusel olnud külmaainele R410A otsest müügikeeldu seatud ei ole, võttis Euroopa Liit kasutusele meetmed, mis viivad selle kasutamise järk-järgult miinimumini. Alates aastast 2025 keelatakse külmaaine R410A kasutamine üksikutes split-süsteemides, sh õhksoojuspumpades täielikult.

Uue põlvkonna külmaaine R32 on oma eelkäijast oluliselt keskkonnasõbralikum ning efektiivsem.

R32 on oluliselt keskkonnasõbralikum ning on kolm korda väiksema GWP (globaalse soojenemise potentsiaal, ingl Global Warming Potential) arvuga.
Külmaaine kogus süsteemis on väiksem.
Arvestades vähenenud külmaaine kogust, on R32 seadme keskkonnamõju kuni viis korda väiksem võrreldes samaväärse R410A seadmega.

Tänapäeva soojuspump ei vaja põhjasoojendust

Põhjasoojenduskaabel on olnud aastaid soojuspumba asendamatu abiline ja see aitas hoida välisseadme põhjas asuvad kondensaadi äravoolu avad lumest ning jääst puhtana. Primitiivsest ning ebatäpsest juhtimisest (soojenduskaabel võimsusega u 100 W oli suurema osa talvest sisselülitatud ning tarbis pidevalt elektrit) on jõutud tänapäevaste lahendusteni, kus veidi võimsam põhjasoojenduskaabel (u 150 W) lülitatakse välisseadme automaatika poolt sisse vaid sulatuse ajaks. Alternatiive elektrilisele põhjasoojendusele on teisigi. Mõnes tootes on põhjasoojenduskaabel asendatud külmaaine kuuma gaasi toruga, mille puhul suunatakse kuum gaas sulatuskontuuri ainult sulatuse ajaks. Tõeline läbimurre on põhjasoojenduskaablita lahendus, kus välisseadme konstruktsioonis puudub soojusvaheti all põhi ning sulatuse käigus tekkinud vesi valgub vabalt alla.

Katkise põhjasoojenduskaabliga seadmel ummistuvad kondensaadi äravoolu avad kiiresti ning seade kattub jääga.

Sellise seadme tootlikkus ning efektiivsus on väga madalad, kuna soojusvaheti on osaliselt blokeeritud jääga.
Seadme põhja tekkiv jää võib purustada soojusvahetit või välisseadme ventilaatori tiivikut.
Välisseadme jäätumine võib viidata ka ebapiisavale küttevõimsusele või külmaaine lekkele.

Tänapäeva soojuspump oskab suhelda üle interneti

Raske on ette kujutada elu ilma interneti või nutiseadmeta. Tänapäeva soojuspump on muutunud nutikaks ja oskab jagada infot oma tööparameetrite ja ilmnevate probleemide puhul üle interneti. Online-moodul on saadaval pea kõikidele soojuspumba mudelitele. Neile üksikutele, millele tootjapoolset lahendust pole välja töötatud, saab soetada universaalse online-kontrolleri. Siiski tuleks võimalusel eelistada tootjapoolset lahendust, kuna see suudab lisaks käskluste edastamisele saada seadmelt tagasisidet ka tööparameetrite, energiakulu ning veateadete kohta. Tänapäeval populaarsust koguva IFTTT («IF This, Then That») tööriista abil on võimalik luua erinevaid programme ning automatiseerida soojuspumba toiminguid vastavalt enda asukohale, kalendrisündmustele jne.

Oma vajadustele sobiva soojuspumba leidmiseks tuleb võtta piisavalt aega, sest sellest sõltuvad teie küttearvete suurus, kasutusmugavus ja ka turvalisus. Lihtsam võimalus on usaldada tuntud kaubamärke ja langetada valik, mis pakub teile kvaliteetse küttelahenduse, mitte võimaluse sellega talvest talve tegeleda, häälestada, parandada jne. Õigeid valikuid!

Daikin Online kontroller.

Lisaks mugavale soojuspumba juhtimisele võimaldab Daikin Online kontroller luua erineva temperatuurirežiimiga nädalaprogramme ning annab ülevaadet tarbitud elektrienergia kohta.