Puhas õhk on praegu ülioluline
COVID-19-sse nakatumise oht võib olla koolis ligi kümme korda suurem kui näiteks kaubanduskeskuses, selgub Berliini tehnikaülikoolis tehtud uuringust.*
Suure nakatumise põhjus on muidugi see, et klassis on palju inimesi pikka aega tihedalt koos. Kui puudub tõhus mehaaniline ventilatsioon ja õpilased maski ei kanna, on tagajärjeks väga kõrge nakatumisrisk.
Berliini ülikooli Hermann Rietscheli instituudis uuriti professor Martin Kriegeri juhtimisel nakatumisriski siseruumides. Selgus, et kaubanduskeskuses nakatab üks viirusekandja keskmiselt ühe keskusekülastaja. Seevastu teatris, ooperis ja muuseumis, mille täitumus on tavalisega võrreldes 40%, on nakatusrisk madalam – 0,6. Linna ühistranspordis on maski kandjate nakatumisrisk 0,8. Restoranis täitumusega 50% on nakatumisnäitaja 2,3. Ilma mehaanilise ventilatsioonita klassis, mille täitumus on 50% ja kus õpilased kannavad maski, on nakatumise määr restorani omast kõrgem – 2,9. Kui aga õpilased maski ei kanna, siis koguni 5,8. Kui klassi täitumus oleks 100% ja keegi maski ei kannaks, siis olekski kooli nakatumisnäitaja üle kümne korra kaubanduskeskuse omast suurem, märgib professor Krieger.
Teiste sõnadega võib halbade asjaolude kokkulangemisel – väike ruum, palju inimesi, puudulik ventilatsioon jms – olla kool kõige suurem nakkuse levimise koht!
Kui uuringu juhilt professor Martin Kriegerilt küsiti, mida siis teha, et koolides nakatumisrisk väheneks, vastas ta, et maski kandmine vähendab nakkusriski kaks korda. Teiseks soovitas ta jätta pool klassi koju, et klassiruumis oleks vähem õpilasi ja vahemaad suuremad. Kolmandaks arvas ta, et koolibussid peaksid sõitma pooltühjalt, viies lapsi hommikul kooli mitu korda ja eri kellaaegadel.
Professor Krieger toobki välja kolm põhilist tegurit, millega saab nakkusohtu vähendada: maski kandmine, vahemaa hoidmine ja korralik ventilatsioon. Kuid oma mõju on sellelgi, kui kaua klassis viibitakse, kui aktiivselt õpilased hingavad või räägivad, kui suur on viiruse kontsentratsioon õhus, kui palju viirust nakatunud õpilasest õhku levib jpm.
Kas hoida klassiaknad kogu aeg pärani?
Mida teha siis koolides, kus korralikku ventilatsiooni pole? Saksa kütte- ja kliimaseadmete tootja Wolf on teinud professor Martin Kriegeriga ühise uuringu, mille teema on klassiruumi ventileerimine. Eesmärk oli teada saada, kas ilma mehaanilise ventilatsioonita klassiruumis tagatakse akende regulaarse avamisega puhas õhk. Selgus, et kogu aeg akende praokil hoidmisest selleks ei piisa. Seejärel avati iga 20 minuti järel aknad viieks minutiks pärani. Sellestki ei piisanud, sest viiruse kontsentratsioon langes ainult korraks alla, kuid pärast akende sulgemist hakkas uuesti kiiresti tõusma. Järeldus oli, et klassi aknad peaksid kogu aeg pärani lahti olema, kui klassis on viirusnakkusega õpilane. Paraku ei saa külmade ilmadega aknaid lahti hoida ja ülemistel korrustel tuleb neid ka turvalisuse kaalutlustel kinni hoida.
Uuringust selgus, et COVID levib väga kiiresti, viirust kandvad osakesed jõuavad nakatunud õpilase juurest juba viie minutiga klassi igasse nurka, ja kui nakatunud õpilane valju häälega räägib, köhib või aevastab, siis veel kiiremini. Martin Krieger selgitab, et teadlastel pole veel üksmeelt, missugusest viiruse kontsentratsioonist alates algab kiire nakatumine, kuid sellega on kõik nõus, et mida puhtam on õhk, seda väiksem on nakatumise oht. Seega peaks igas koolis olema tõhus mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Paraku kolmandikul meie klassides seda pole ja ventilatsiooni väljaehitamine võib võtta aastaid. Samal ajal levib viirus iga päevaga üha jõudsamalt. Mis oleks väljapääs?
Üks lahendus oleks õhupuhasti
Seda lahendust pakub Airwave OÜ suurprojektide müügiinsener Imre Hõrak, kes on diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener (tase 7).
Ventileerimine akna kaudu vahetundide ajal suudab rahuldada küll värske õhu vajaduse ja ühtlasi vähendada klassiruumi CO2 sisalduse aktsepteeritava tasemeni, kuid akna kaudu õhutamisega saab õhus potentsiaalselt esinevaid viirusi ja muid patogeene eemaldada vaid piiratud määral ning viiruseosakeste sisaldus klassiruumis võib tunni ajal tõusta tuulutamisest hoolimata väga kõrgele. Lisaks sellele langeb akna kaudu ventileerides ruumi temperatuur.
Kuna klassiruumid on üldjoontes väikesed ja ruumis on korraga väga palju inimesi, siis on viiruse levimise oht väga suur. Eriti olukorras, kus õpilased on äsja kehalise kasvatuse tunnist tulnud ja leemendades kinnisesse klassiruumi istuvad. Ventileerimata ruumis, kus on inimesed, suureneb ka süsihappegaasi sisaldus kiiresti. Kui samas ruumis on viirusega nakatanud inimesi, suureneb nakatumisrisk viirust sisaldava aerosooli kaudu võrdeliselt süsihappegaasi sisaldusega.
Viiruste ja patogeenide hulga tõhusaks vähendamiseks peab olema kas värske õhu pidev sissepuhe ehk mehaaniline sundventilatsioon või suunatud õhupuhastus. Uuringud on näidanud, et viirused püsivad siseruumi õhus umbes kolm tundi, mis on rohkem kui piisav aeg klassis istuvate õpilaste ja õpetajate nakatumiseks. Seepärast on oluline ruumi hea ventilatsioon, mis tagab piisava õhupuhtuse ja -vahetuse. Kuid mehaanilise ventilatsiooni väljaehitamine olemasolevas hoones nõuab hoolikalt läbimõeldud projekti. See on pikk ja kulukas protsess, sest eeldab projekti kooskõlastamist ja ehituslubadega seotud menetlusi, muudatusi hoonekonstruktsioonis või siseviimistluses. Samuti ei saa paigaldustööd toimuda paralleelselt õppetööga koolis, mis tähendab, et käesoleval õppeaastal on ventilatsiooni tingimuste parandamine praktiliselt võimatu.
Olukorras, kus korraliku ventilatsiooni loomine on keerukas ja aeganõudev, tasub alternatiivina kaaluda ruumis oleva õhu puhastamist.
Üks kiirelt teostatav võimalus tagada klassiruumides kvaliteetsem õhk on soetada õhupuhastid. Nüüdisaegsed õhupuhastid leevendavad astma ja allergia sümptomeid, sest eemaldavad õhust tolmuosakesi ja õietolmu ning aitavad hoiduda haigestumisest, filtreerides õhust välja baktereid ja viiruseid. Õhupuhastid on kiire ja soodne lahendus parandada klassiruumide õhuvahetust kohe. Õhupuhastid on Euroopas üha populaarsemad, seda näitavad ka õhupuhastite müüginumbrid, mis on 2019. aastast saadik 70% võrra kasvanud. Seda suurt tõusu kahel viimasel aastal on suuresti mõjutanud ka COVID-19 pandeemia.
Poodidest leiab nii tuntud kui vähetuntud õhupuhasteid, mis sobivad hästi olmetingimustesse, kuid mille jõudlus jääb suuremate klassiruumide puhul väikseks. Wolfi õhupuhastid on disainitud just suuremate avalike ruumide tarbeks ja pakuvad seega kiiret, lihtsat ja tõhusat lahendust haridusasutuste ruumide varustamiseks puhta õhuga. Neid õhupuhasteid ei paneks ei õpetaja ega õpilased klassiruumis tähelegi, kuna nende helitugevuseks on mõõdetud vaid 28–42 detsibelli. Võrdluseks võib tuua, et tavalise jutuajamise keskmine helitugevus on umbes 50 detsibelli. Wolfi õhupuhastid on väga efektiivsed abirelvad bakterite ja viiruste vastu võitlemises – õhupuhastitesse on paigaldatud HEPA-filtrid, mis on kvaliteediklassiga vähemalt H14. See tähendab seda, et suure jõudlusega HEPA-filtrid eraldavad rohkem kui 99,995% õhus lendlevatest osakestest. Seadmed suunavad puhastatud õhu ruumi tagasi 2,3 meetri kõrguselt, mistõttu on õpilased kaitstud ebameeldiva tuuletõmbuse eest ja tagatud on filtreeritud õhu optimaalne jaotumine ruumis.
Raha on olemas
Hiljuti teatas valitsus, et eraldab koolidele ja lasteaedadele 30 miljonit eurot ventilatsioonisüsteemide kordategemiseks, sest koroonapandeemia olukorras on eriti oluline, et klassiruumid oleksid ventileeritud. Paraku on vaid 70 protsenti Eesti haridusasutuste klassiruumidest mehaanilise ventilatsioonisüsteemiga ja loomulik ventilatsioon ei vasta tänapäeva nõuetele.
Kohalikele omavalitsustele eraldatakse 30 miljonit eurot, millest 15 miljonit läheb esimeses voorus jagamisele. Tasub mõelda eri variantidele, kuidas tagada õpetajatele ja õpilastele parimal viisil puhtam ja värskem õhk.
Õhu puhtus ja kvaliteet mängivad õppetöös suurt rolli. Olukorras, kus suured muutused ventilatsioonisüsteemis on aeganõudvad ning kulukad, kuid tulemuslikult tegutseda tuleb kohe, on õhupuhastid kiire ja mõjus viis pidurdada viiruste ja bakterite levikut klassiruumides.
Õhupuhastitesse investeerides investeerime oma lastesse ja nende heaolusse, laiemalt aga kogu ühiskonda. Õhu puhastamine vähendab haigestumise riski ning tagab seeläbi ühtlasema õppe ning kvaliteetsemad õpitulemused. Samuti on õhu puhastamine kiireim ja soodsaim moodus tagada õpilaste ja õpetajate turvalisus viiruste ja haiguste eest, mistõttu tasub koolidel mõelda õhupuhastite soetamisele. Õhupuhasteid on soovitanud ühe lahendusena ka haridus- ja teadusministeerium oma määruses 18. juunist 2021.
** www.wolf.eu/covid-19-study/
Artikkel on avaldatud:
ÕPETAJATE LEHT • 5. NOVEMBER 2021
